mul jäi tõsiselt ka suu lahti , kui nägin , et sõidan täna Albatrossiga. kunagi oli see mu unistus, Albatrossiga sõita, siis ma teadsin juba ,et pole lootuski, aga näe.. :Dtõin ära, vahepeal käisin ka Red Rosel järel. siis üritasin mingi 15 min kummikuid jlaast ära saada, kuna need olid lund täis jms. lõpuks sain platsile ja selga. sadul oli küll jube mugav. aga hobune oli minujaosk väga harjumatu, ja alati on nii,et saan kellegi hea hobuse, siis hakkan pabistama, ja mõtlema, et äkki rikun ära või äkki läheb see sassi ja see sassi.. ja siis lähebki :/ igaljuhul, koguaeg viskasin ratset ära ja olin nagu viimane idioot seal seljas.. hüppamisel kadus pidevalt tempo ära ja ma ronisin ette.. midaveel. viimane okser isegi oli juba midagi ja ta liikus (enamvähem) ! :) lõputraavi ajal oli küll mõnus sõita, hästi regeeris säärele jms. jalutasime maha ja viisime hobused ära. eks ebaõnnestunud trennid ( kus tunned , et enam halvemaks minna ei saa, ja on saamatu tunne) käivad arengu juurde, ja loodame,et järgmine kord läheb paremini :) aga jube armas ja püüdlik loom on, päästis igast olukorrast välja ( : tubli.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment