Neljap. oli väga positiivne trenn :) mulle nii meeldis, poni oli nii nunnu. jooksis nii hästi .. koguaeg oli hea tempo ja pea mõnusalt all, noo ja vahepeal me ehmatasime ja vaatasime ka, aga see oli ainult alguses. galoppi jooksis jube hästi. ma olin ikka nii vaimustuses ponikesest. üks parimaid trenne mis mul temaga on olnud.

Nüüd tulevad 19 võistlused. novembris peaks veel koolisõidu treener Soomest tulema. Jõulupidu tuleb detsembris, milleks me ka valmistuma hakkame. nimelt ma sõidan Artikuga kadrillis.. Heleeniga teeme Tuule ja Herbertiga ka veel väikese esituse. :)

ja nüüd veel nii palju,et hakkan nädalas korra blogi kirjutama, kirjutan terve nädala kokkuvõtte.

neljap käisin trennis, millest ma midgai eriti ei mäleta. Laup jäime ööseks talli ja pühap olid väisked võistlused. mis ei läinud häsit, soojendusel tahtis ta mind alla visata ja muidu kartis ja vaatas kõike. parkuuri läbisime pm traavis ja 2 maha. ja eelviimane koht. palusin ka vigade parandust.. ja sain ka.. ega see ka polnud väga hea, 1 maha ja galopis aga siiski ei liikunud nii palju kui tahaks jne.

aga Paula.. nüüd mul on süda rahul ja ma tean,et sul on kõik hästi. Ma olen väga õnnelik su üle. Loodame,et kunagi ehk kohtume veel ... Sa jääd alati mu südames väga tähtsale kohale, ja ma ei unusta sind kunagi. Öeldakse, et unustada kedagi, keda armastad.. on sama,kui teada kedagi, keda iial näinud pole. Ja seda hobust ma tõesti A R M A S T A N !

Pühap. hüppasime, alguses oli päris hea siis kõndisin taaga natuke ja ta tuli ilma kummideta ratsmesse :O ma olin nii õnnelik (: ja ka peale seda lasin ma kuidagi lõdvaks ennast ja siis hakkasin parkuuri hüppama, ja ei saanud väga liikuma poni ja terve parkuuri aja pidin edasi sõitma.. niiet see ei näinud ilus ilmselgelt välja. teine parkuur oli parem, aga ka mitte nii hea nagu võiks.
Esmasp. kuulsin,et Herbert oli pühap Robini maha visanud.. ehk kimama hakanud ja nii mitu korda, ühe korra isegj okserit tagurpidi hüpanud..
aga no, algul sõitsin kummidega, poni oli niijanaa. galopis pani esimene kord minema, järgnevad korrad oli siiski kontrolli all. hüppasime jälle väheke. pime oli ja herbert vaatas kõiki takistusi ja mõned hüppas kohapealt ka.. aga anname andeks, esimest korda hüppas pimedas ka. traavitasime ja jalutasime veel.

Kristina veel rääkis.. et ta VÕIBOLLA paneb Herberti müüki.. kuna ei sobi tunnihobuseks.. ja,et ma olen üks ainukesi, kes taaga veel hakkama saab..
mõnes mõttes oleks ma õnnelik selle üle, et see väike poni saab endale teise kodu ja ei peaks tunnihobune olema.. ta oleks VÄGA hea võistlusponi. kuid samas on kurb.. kuna ikkagi selle poniga on nii palju tehtud, ja ta on saanud väga kalliks...mis sellest,et vahepeal ma annan lihtsalt alla, aga on ka paremaid aegu, mille nimel pingutada :)

ilmselegelt ei oska ja suuda ma ratsuda.. jalg ei püsi paigal, ei istu nii nagu peab, käed pole nii nagu peavad, teevad hobusele haiget, pole tasakaalu, ei sõida piisavalt säärtega, ühesünaga ei oska midagi teha seal.

aga noh, selle kõige juures on üks positiivne asi ka, poni on paremaks muutunud kui oli ennem,

1) pole kimamishooge

2)ei karda nii palju inimesi

3)jookseb vabamalt

4)lõdvastab paremini

5)on ratsmes.. seda küll kummidega, aga siiski

6)hüppe peal sirutab rohkem ja ei kavatse tõrkuda

peaks selle kõige peale õnnelik olema, aga ei oska olla kuidagi. sest nüüd on minu meelest super poni mul,aga ise ei oska ma seal enam midagi, lihtsalt ei saa hakkama.

Pühap ja Esmasp sõitsin mõlemad korrad kummidega. Pühap lasin suuliseid kaks auku järgi , kuidas ma küll ennem sellepeale ei mõelnud,et neid järgi lasta :O .. hobune oli suust palju parem. Ja ma ei saa mainimata jätta,et Herbert oli pühap. esimest korda elus ratsmes ! see oli küll kummidega aga siiski. esmasp poni oli juba pm sammus ja traavis kogeaeg, aga võiks veel elavamalt ja lõdvestunumalt olla. aga no eks harjutame.

esmasp. käisin trennis, ei mäleta eriti midagi, mis juhtus. aga tean,et poni polnud jälle sellline nagu tahaks.. liikus küll hästi, aga eest oli jällegi nõme.
neljap. panin kummid.. ei oskagi öelda, palju need aitasid, aga siiski hobune oli väheke kergem ja kuulas mind paremini ja hiljem, kui kummid ära võtsime, tuli kergelt ratsmesse, mis on hea. tegime mõned hüpped ka, süsteemi teisel takistusel tegi kauge tõuke ja ma muidugi ei jõudnud kaasa minna ning vajusin kaelale, ja herbert tegi minekut, vedas ,et alla ei kukkunud. tulin kohe uuesti ja see läks päris hästi.

mulle aitab, ma ei hellita seda poni rohkem. ma lihtsalt ei suuda liikuma panna teda( mõtetes ) ja nüüd ta peab hakkama liikuma ja ma panen ta liikuma. väsib ära siis väsib,selleks trenn ongi. sest ma jõudsin viimasel hüppetrennil selgusele,et kui alguses lasta tal vähem teha tööd, ei tule enam midagi hüppamisest välja ja nii ongi. sest eelmine kord, kui ma ei teadnudki,et me lõpus hüppame natuke, panin ma ta liikuma ja ta hüppas nagu linnuke üle ja oli super.. aga nüüd arvasin,et väsitan poni ennem hüppamist ära, ja ei saanud sugugi teda liikuma ja ei olnud üldse hea -.- mõni hüpe tuli hästi ka.. aga ma ise hakaksin seal ette ronima ja ponil oli loomulikult raske hüpata.