neljap käisin trennis, millest ma midgai eriti ei mäleta. Laup jäime ööseks talli ja pühap olid väisked võistlused. mis ei läinud häsit, soojendusel tahtis ta mind alla visata ja muidu kartis ja vaatas kõike. parkuuri läbisime pm traavis ja 2 maha. ja eelviimane koht. palusin ka vigade parandust.. ja sain ka.. ega see ka polnud väga hea, 1 maha ja galopis aga siiski ei liikunud nii palju kui tahaks jne.

aga Paula.. nüüd mul on süda rahul ja ma tean,et sul on kõik hästi. Ma olen väga õnnelik su üle. Loodame,et kunagi ehk kohtume veel ... Sa jääd alati mu südames väga tähtsale kohale, ja ma ei unusta sind kunagi. Öeldakse, et unustada kedagi, keda armastad.. on sama,kui teada kedagi, keda iial näinud pole. Ja seda hobust ma tõesti A R M A S T A N !