22.02.10 trenn.

Enda üllatuseks ma sain hoopis Ofeelia, mitte Alma. Tõin Ofeelia ära ja panin tallivahele. Ta nii hea ja sõbralik inimeste vastu. Ma mäletan veel seda, kui Ofeeliaga sõita ei saanud, ta kohe tahtis kaasa tulla igale poole, kõndis vastu vms. Ta kõnnib kenasti kõrval ja ei pea sikutama. Puhastasin ära. Kabjad olid väga jääs, niiet pea 5-10 minutit jamasin nende kapjadega. Peaasi ,et hobusel oleks hea olla. Ma ei väsi kiitmast, teda on väga hea puhastada ja paitada. Ta kohe ise naudib tähelepanu. Panin sadula ja valjad. Platsile ja selga. Jalused panin ühe augu pikemaks ja sammu. Alustasime kergendatud traaviga. Kohe kui sõidan poniga , siis on väga imelik hobusega sõita ja vastupidi.. Väga sügav ja suurte sammudega traav oli. Nurki sõitis väga hästi läbi. Küsisin painet ka. Ofeelia kohta VÄGA HEA ! Seda saime säiltiada sammus. Traavis ma ei üritanudki, ehk teinekord . ;) Teistpidi poolistak traav. Ma ei oska leida seda vahepealset, ma kas olen liiga kaela peal või üldse sadulast lahti.. aga eks ma üritan. Sõitsime traavis 20m volte. Algul ei saand pihta kus ja kuidas, aga lõpu pool asi selgenes. Mõni volt tuli päris ilus välja, aga enamustel(minu vigade tõttu) , kas pööras liiga vara v ei teinud seda väga sujuvalt. Galoppi tegime ka 20m volte. Esimene kord jäi mõnes kohas traavile, aga selle saime ära parandatud. Ofeeliaga ma tunnen ennast kuidagi teistest eraldutuna, kuidagi omas maailmas, maitea..Teistpidi saime juba paremini hakkama, aga väike keeramis värk oli. Ehk sõitsime vast seina pm. Tulin uuesti ja saime ära parandanud, natuke vaatas seda nurka imelikult ja jäi traavi, kuid seekord tõusis kohe jälle galoppi. Edasi läks harjutus kenasti. Hakkasime tulema risti. Esimene kord tuli normaalselt. Teine kord tõukas mingi 4m kauguselt ära.. jubee, kusjuures maha väga ei jäänud aga üllatusena tuli siiski, isegi Triin ütles, et väga kaugelt sai ära tõukatud. Triin pani lattaiaks ja tulime. Väga hea ja teistpidi ka hea. Pandi okseriks. Jubedalt kartsin, mis siis et see oli kõigest 50cm. Aga tulime normaalselt, teise korra läksid sammud sassi, selletõttu ajasime maha. Veidi pandi veel kõrgemaks, see tuli normaalselt. Seejärel poolistak traav lõpetuseks. Jalutasin maha ning talli, varustus seljast ning viisin välja, väga tubli oli. Lõpus leidsin oma kaua kadunud ratsapüksid ülesse , jeee ! :D


Nüüdseks siis kindel. Lähen Alma ja Ofeeliaga ristiparkuuri.